LIHASED, MIDA TREENIME WRIST EQUIPMENT’IL
RANDME PAINUTAJAD –raskuse üles kerimine enda poole (kummilint peab keerdesse minema enda poolt)
PÕHILISED TÖÖSSE HAARATUD LIHASED
Rannet paindesse viivad küünarmine ja kodarmine randmepainutaja (flexor carpi ulnaris et radialis); sõrmedest ja peopesast käepidet hoidvad sõrme painutajad ja sirutajad (flexor digitorum profundus et superficialis, extensor digitorum communis) ning pikk pihulihas (palmaris longus). Käehaarde võtmisel on samuti töös labakäe tähtsad sisemised lihased (intrinsic muscles) nagu abductor pollicis brevis, opponens pollicis, flexor pollicis brevis (thenar`i e. pöidlapäka lihased), adductor pollicis, opponens digiti minimi, flexor digiti minimi, abductor digiti minimi (hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased) palmaris brevis, käe limuklihased (lumbricales), luudevahelised lihased (interossei m.).
ASSISTEERIVAD LIHASED
Stabiliseeriv isomeetriline pinge on samuti õlavarrelihastes (biceps, triceps), õlalihastes (deltoideus), rinnalihastes (pectoralis major et minor), selja lihastest trapets (trapezius) ja romblihased (rhomboideus), (teatav ekstsentriline pinge, ehk kokkutõmme läbi lihaskõhu pikenemise, alati ka otsestes antagonistides – randmesirutajates (extensor carpi ulnaris, extensor carpi radialis longus et brevis)).
RANDME SIRUTAJAD – raskuse üles kerimine endast eemale (kummilint peab keerdesse minema eelmisele vastupidises ehk endast eemale suunas).
PÕHILISED TÖÖSSE HAARATUD LIHASED
Rannet sirutusse viivad küünarmine ja kodarmine randmesirutaja (extensor carpi ulnaris ja -radialis longus et brevis); sõrmedest ja peopesast käepidet hoidvad sõrme painutajad ja sirutajad (flexor digitorum profundus et superficialis ja extensor digitorum communis) ning pikk pihulihas (palmaris longus). Käehaarde võtmisel on samuti töös labakäe tähtsad sisemised lihased (intrinsic muscles) nagu abductor pollicis brevis, opponens pollicis, flexor pollicis brevis (thenar`i e. pöidlapäka lihased), adductor pollicis, opponens digiti minimi, flexor digiti minimi, abductor digiti minimi (hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased) palmaris brevis, käe limuklihased (lumbricales), luudevahelised lihased (interossei m.).
ASSISTEERIVAD LIHASED
Stabiliseeriv isomeetriline pinge on samuti õlavarrelihastes (biceps, triceps), õlalihastes (deltoideus), rinnalihastes (pectoralis major et minor), selja lihastest trapets (trapezius) ja romblihased (rhomboideus), (teatav ekstsentriline pinge ehk kokkutõmme läbi lihaskõhu pikenemise alati ka otsestes antagonistides – randmepainutajates (flexor carpi ulnaris, flexor carpi radialis)) .
KOMBINEERITUD VARIANT
Nii randme painutaja- kui sirutajalihased on töös, ühe käe randme painutajad ja teise käe randme sirutajad – võttes käepidemest ühe käega alt ja teisega pealt kinni.
KÜÜNARVARRE SISSEPÖÖRAJAD – “ukselingiga”käepideme otsast raskuse keeramine paremale.
PÕHILISED TÖÖSSE HAARATUD LIHASED
Ümar sissepööraja (pronator teres), ruut-sissepööraja (pronator quadratus), õlavarre-kodarluulihas (brachioradialis); sõrmedest ja peopesast käepidet hoidvad sõrme painutajad ja sirutajad (flexor digitorum profundus et superficialis ja extensor digitorum communis) ning pikk pihulihas (palmaris longus). Käehaarde võtmisel on samuti töös labakäe tähtsad sisemised lihased (intrinsic muscles) nagu abductor pollicis brevis, opponens pollicis, flexor pollicis brevis (thenar`i e. pöidlapäka lihased), adductor pollicis, opponens digiti minimi, flexor digiti minimi, abductor digiti minimi (hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased) palmaris brevis, käe limuklihased (lumbricales), luudevahelised lihased (interossei m.).
THE ASSISTING MUSCLES
Stabiliseeriv isomeetriline pinge on samuti õlavarrelihastes (brachialis, biceps, triceps), õlalihastes (deltoideus), rinnalihastes (pectoralis major et minor), selja lihastest trapets (trapezius) ja romblihased (rhomboideus), (teatav ekstsentriline pinge ehk kokkutõmme läbi lihaskõhu pikenemise alati ka otseses antagonistis – supinatoris).
KÜÜNARVARRE VÄLJAPÖÖRAJAD – “Ukselingiga”käepideme otsast raskuse keeramine vasakule.
PÕHILISED TÖÖSSE HAARATUD LIHASED
Küünarvarre väljapööraja ehk supinator ja biitseps (biceps brachii), õlavarre-kodarluulihas (brachioradialis); sõrmedest ja peopesast käepidet hoidvad sõrme painutajad ja sirutajad (flexor digitorum profundus et superficialis ja extensor digitorum communis) ning pikk pihulihas (palmaris longus). Käehaarde võtmisel on samuti töös labakäe tähtsad sisemised lihased (intrinsic muscles) nagu abductor pollicis brevis, opponens pollicis, flexor pollicis brevis (thenar`i e. pöidlapäka lihased), adductor pollicis, opponens digiti minimi, flexor digiti minimi, abductor digiti minimi (hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased) palmaris brevis, käe limuklihased (lumbricales), luudevahelised lihased (interossei m.).
ASSISTEERIVAD LIHASED
Stabiliseeriv isomeetriline pinge on samuti ka õlalihastes (deltoideus), rinnalihastes (pectoralis major et minor), selja lihastest trapets (trapezius) ja romblihased (rhomboideus), (teatav ekstsentriline pinge ehk kokkutõmme läbi lihaskõhu pikenemise alati ka otsestes antagonistides – ümar sissepööraja (pronator teres) ja ruutsissepööraja (pronator quadrates)).
SÕRME PAINUTAJAD – sõrmedega raskuse tõstmine näoga masina suunas ja sõrmedega raskuse tõstmine seljaga masina suunas.
PÕHILISED TÖÖSSE HAARATUD LIHASED
Pindmised ja süvad sõrmedepainutajad (flexor digitorum superficialis et profundus), sõrmede sirutajad (extensor digitorum communis), pikk pihulihas (palmaris longus). Käehaarde võtmisel on samuti töös labakäe tähtsad sisemised lihased (intrinsic muscles) nagu abductor pollicis brevis, opponens pollicis, flexor pollicis brevis (thenar`i e. pöidlapäka lihased), adductor pollicis, opponens digiti minimi, flexor digiti minimi, abductor digiti minimi (hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased) palmaris brevis, käe limuklihased (lumbricales), luudevahelised lihased (interossei m.).
Näoga masina suunas treenides on nimetis-ja keskmisel sõrmel töösse haaratud nii pindmised kui süvapainutajad, sõrmuse-ja väiksel sõrmel põhiliselt töös pindmised sõrmepainutajad. Seljaga masina suunas töötades on jõujaotus vastupidine. Fikseerivalt on töös ka randme painutajad ja –sirutajad, kõikide peopesa ja sõrmi kaasavate harjutuste puhul on alati fikseerivalt töös pöidla painutajad ja sirutajad (flexor pollicis longus et brevis, extensor pollicis longus et brevis).
ASSISTEERIVAD LIHASED
Stabiliseeriv isomeetriline pinge on samuti õlavarrelihastes (biceps, triceps), õlalihastes (deltoideus), rinnalihastes (pectoralis major et minor), selja lihastest trapets (trapezius) ja romblihased (rhomboideus).
